Riigipilv 2.0 küsimustiku tulemused
Riigipilve arhitekti, Lauri Võsandi algatusel saatsime novembris klientidele välja küsimustiku rääkimaks kaasa Eesti Riigipilve tulevikus. Küsimustiku eesmärgiks oli koguda sisendit ja mõtteid, mida ja kuidas tulevikus edasi teha, kus on kliendid oma taristuga hetkel ja ka milliseid teenuseid neil võiks vaja minna lisaks praegu kasutatavatele.
Küsimustikust võttis
osa
küll väike osa klientidest, kuid mingi pildi see
meie jaoks andis. Esindatud olid ministeeriumide suured IT majad, kohalikud
omavalitsused, õppeasutus ja mõned teised riigiasutused.
Haldusalade suurusjärk on näha allolevalt diagrammilt:
Riigipilve poolt käitatavana
soovitakse enam näha järgnevaid teenuseid:
- S3 eri variante;
- MySQL;
- Logide agregeerimist.
- Sellele järgnesid Postgre, monitooring, GitLab ja perimeetri turve.
Kui küsisime, milliste rollidega
saaks Riigipilv abiks olla Riigipilve klientidele, siis päris suur osa
klientidest (54-63%) tunneb puudust süsteemiarhitektide ja süsteemiadministraatorite
järele. Järgnesid võrguadministraatori
ja DevOps rollid.
Teenuseid, mida veel oodatakse Riigipilvelt:
- Dünaamilisemat serverite tellimist, enda parameetritega virtuaalmasinate tegemist, laiemat eeldefineeritud portide valikut serverile
- Horisontaalset skaleeritavust
- X-tee
- K8S teenuste edasiarendamist, et need kataks tervet DevOps protsessi.
Palusime ka hinnata asutuse võimekust tellida ja tarnida cloud native kujul. Selgus, et kolmandik pole selleks hetkel veel võimelised, suur osa kasutab arendusi Docker baasil ja osasid rakendusi käitatakse Kubernetese taristul. Vaid 11% klientidest on esmane kokkupuude olemas cloud native-ga.
Riigipilve arhitekt Lauri Võsandi ettekannet "Rakenduste tarnimine Riigipilve" 2021.a. Metsasemi-narilt saab lugeda SIIT